Viimasel ajal on mul peas keerelnud nii paljud mõtted, et otsustasin neid kirja panema hakata. Avalikult, sest siis saab ehk keegi minu eksimustest õppida.....
tglt käis see kirjutamise mõte juba kuid tagasi peast läbi, aga siis ma mõtlesin, et mis ma ikka oma vigastusi kirjeldama hakkan......
täna igatahes piinlesin jälle seljavalu käes, mille sain eilsest kossumängust. asja tegid ebameeldivamaks veel see, et pidin roolis olema, aga enam ehk see, et pidin selja sirgu hoidma, kuna mulle omistati au juhtida oma ema noorima venna matuserongi, ehk siis sammuda kõige ees hoides käes nimetahvlit.
Matusel avastasin et loodusel ikka huvitavad käigud. Nimelt oli mu onu loodusega tihedasti seotud ja räägiti, et kui keegi teine metsast marju või seeni ei leidnud siis tema ikka leidis. Vastutasuks avaldas loodus talle austust väga ootamatul viisil. Tänasel matusel ühes võrumaa lumises ja külmas metsas ilmestas just neil hetkil kui kadunukese hauale visati mulda ilus kõlav linnulaul......
elu on imelik....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar