review

huvitav nädal
sugulane oli mõneks päevaks külas
käisin uisutamas, päris põnev oli - päeva mats on minu nimel, nüüd mitu päeva hiljem on see koht kuhu selle laksu ajal uisusaapa kannaga vastu selga sain tundlik. ja võtmed taskus ei kulu ka kukkumise juures just marjaks ära.
päev hiljem sõitsin autoga õhtul pidevalt ringi, et peletada eemale neid vastikuid valumõtteid selja kohta, õppisin ma lähemalt tundma kässarit ja selle iseäralikku mõju sõidujoonele, olge mureta, valisin ohutud kohad ja ei teind suurel kiirusel
õhtul käisin muide ka mingit võrkpalli rahvaliiga mängu vaatamas, kehv esitus mõlemalt poolelt...
eile mõtlesin et tühja kah see selg, vaatame ehk kossus ei tee haiget - õnn missugune - ei teindki
a selle asemel vigastasin hüppeliigest, mis muidugi praegu ka tunda annab (selg annab ka endast teatud puhkudel märku)
tänase päeva veetsin suures osas otepääl. tore oli tehvandi tõusu lõpus vaadata kuidas parimadki longivad (tean omast käest et see pole teps mitte kergete killast tõus)
avastasin et kool juba tuleb ja ma pole midagi teind(ega teagi kas vaja on) a seda ma tean et kui midagi vaja teha siis homme mul selleks aega ei jää
mis seal ikka, loodame parimat