ületan ja ei ületa ennast

me mikuga lihtsalt ei saa muud moodi see hooaeg rattaga sõita kui tavapäratutes tingimustes, esimene kord käisime nii piisavalt õhtusel ajal, et maanteel sõitsime täielikult tunde järgi - kui tundsid et ratas on asfalti peal sis oli asi korras:) - seekord sis katsetasime tuulisemaid olusi. mõnel hullul tuli unise peaga idee siukse ilmaga sõitma minna, einuh muidu polnd viga, veidi jahedavõitu oli aint a kui tugevam tuulepuhang tuli sis oli raske - need puhangud polnd üldse nõrgad, lühikesed ega harvad ja muidugi ei mõjunud hästi ka kaelasadanud vihmamoodustis.
See-eest oli seda toredam kasutada neid hetki kui sattusime olukorda kus tuul ei olnud vastu ega külje pealt - vähemalt mitte tuntavalt. lahtivedamine oli hea ja tänase sõidu tippkiiruseks sai märgitud 67 km/h ja kuigi hoovõtt oli allamäge siis viimased 10-15km/h tuli üsna tasasel pinnal sisse vändata. õppimisega läks kuda läks