laiskus laiskus laiskus

põhjus miks ma üle tüki aja siia midagi kirja panen on väga kummaline - ma nimelt väldin kirjutamist ja kõige paremaks vältimise mooduseks on kirjutamine:)Tegelikkuses ei viitsi ma lihtsalt hetkel bakatööd kribada - pärast neljapäevast kokkusaamist juhendajaga tegin praktilist osa hoolega - a et viitsiks kirja ilusti asja panna - ei ole seda vaimu veel peale tulnud.

Lisaks on viimasel ajal ikka täielikult vanainimese tunne ka. Tükk aega kaalusin, et kas osaleda esmakordselt viljandi järvejooksul v mitte, sest selg on nõnna kinni. Lõpuks siiski läksin, sealjuures lihtsa strateegiaga - joosta rada nõnda läbi et selg ja õlg väga valutama ei hakkaks - ehk siis rahulikult - ei hakkandki, aint viimased paar kilti muutus selg kangeks, õhtul oli ka hea meel sest väsimust polnud ja ei valutand miski. KUID "ära hõiska enne õhtut" vanasõna tuleb ringi teha, sest ka siis ei tohi hõisata - sest hommikul üles ärgates oli selg üsnagi valus ja õlg oli igas asendis valus ja veel valusam kui ühest asendist teise viia - täitsa vanainimese tunne nuh.

Rõõmsamates toonides rääkides: paljud ilmselt on avastanud, et viimased kuu aega pole tilkagi sadanud ja väljas vaikselt roheliseks kiskunud, kuid ärge ometi arvake, et talve märgid kõik kadunud oleks - kes tahab eestis praegu veel looduslikku lund näha peab haanja kanti sõitma - seal veel veidi on:)

Et minu blogi väga pildivaeseks ei kisuks, siis lisan tänasele kirjutisele veel väikese vaate mida me oma ahjuga maal vahepeal korda oleme saatnud: