Juba jälle tornis

Teaduslikus plaanis oli tänane päev ikka palju asjalikum kui eilne, kuigi peab tõdema, et meie tegemisi häiris tugev tuul, mis läbi seina ees oleva augu kogu aeg meie laboris üksjagu vilistas nagu lumetormis. Lisaks jäi selline mulje, et tänane tugev tuul nagu oleks kergelt seda platvormi kõigutand. Kui kaldale tagasi hakkasime sõitma, oli näha, et ilmaennustus pole kiita: lisaks meile ja meie varustusele (ärge unustage et meie ukraina kolleegidel olid lauaarvutid ja kineskoopmonitorid kaasas) oli üksjagu teisi inimesi ja parajalt täis topitud põgenike paat seal kalda poole loksus. Nii üllatav kui see ka pole, siis igapäevaselt käib seal platvormil aktiivne teadustöö ja "laborit" enda töödeks pole sugugi nii lihtne saada.

Tänane tagasisõit oli väheke huvitavam, nimelt hakkas meie bussi kütusesüsteem jukerdama ja kuigi õnneks põhilisest mäest saime üles, siis hiljem tuli ikka seisma jääda ja viga otsida. Õnneks töötas lihtne lahendus, tagant võeti kanister ja valati bensiini juurde - küll põhjalikum remont toimub hiljem. Tõsi - homme võib meil sama buss olla, mis peaks meid päev otsa ringi sõidutama...

Bussijuht on üldse huvitav tüüp, nimelt kui eile hilines vaid pool tundi, siis täna juba üle tunni, toimetas oma asjadega - naine oli vaja tööle viia jne. Õnneks kompenseeris seda paadimees, kes täna õhtul meid vaid pool tunnikest hiljem kaldale tõi, eile hilines üle tunni. Nimelt selgus ootamatult, et vihm on paati sisse sadanud ja väidetavalt kulust paadi tühjaks loopimiseks üle tunni. Me juba pakkusime, et ju siis teelusikas töövahendiks oli.

Tagasiteel oli veel üks huvitav lugu. Kuivõrd on mingi tähtsate ninade üritus hakkamas Jalta lähedal, siis tuleb need ninad sinna ju vedada. Asjalikum lennujaam on Simferopolis, kuid Simferopol-Jalta teel on mingi suurem teeremont ja seetõttu veeti neid liinil Simferopol-Sevastopol-Jalta. Meie saime seetõttu uurida iga väikse vahemaa tagant tee servas seisvad politseinike, kes igat teeäärt ja ristmiku turvasid. Vastu sõitsid meile terve tee jooksul kaks olulist ja üks ilmselgelt väga oluline isik (arvestades vilkurite hulka selles kolonnis ja fakti, et kõik vastutulevad autod sunniti teeserva seisma jääma).

Nüüd väike hinnang kohalikele restoranidele: Oleme jõudnud järeldusele, et tegelikult on siin vaid üks köök, kust kõik restod oma toidud valmis teevad, sest muidu ei saa nende valmistamine ja lauda toomine nii kaua võtta, lisaks on toidud tihti juba oma serveerimistemperatuuri minetanud. Samas nõusid on siinkandis puudu, sest niipea kui su kahvel või nuga hakkab äsja tühjenenud taldrikut juba peaaegu puutuma, siis see ka kelneri poolt pihta pannakse - ja nii igal pool.

Ja väike hinnang kohalikule rahalisele seisule, mida siis seni olen vaikselt kokku pannud: Väljas söömine on törtsu võrra odavam kui keskmiselt Tartus; Linnaliini bussipilet peaks maksma umbes 10 eurosenti, kuigi kütusehinnad on üle euro liitri kohta. Mingi kohalik veepuhastusjaama töötaja palk on umbes 150-200€.

Homme siis hakkame vaikselt Simferopoli suunas minema, et ööl vastu laupäeva asuda juba koduteele. Homme ma seega postitust ei luba.