15. positiivsed märgid

Kõigepealt eileõhtune film: „Just go with it“ romantiline komöödia, kuid mida sa ikka ootad kui peaosades on Adam Sandler ja Jennifer Aniston. Süžeed vaadates saaks selle filmi täiesti vabalt teha liiga jaburaks, kuid õnneks on suudetud piiri pidada ja ka Sandleri näitetöö on vaoshoitud – enamasti tema filmides kipub ta minu jaoks liiga totraks minema. Film ei ole midagi megahead – kuid seda võib täiesti vabalt ka teistele soovitada.

Eile rattaga töölt koju sõites otsustasin ma teha veidi teistsuguse ringi, et igaks juhuks uurida, kuidas raudteejaama saab, sest mingi hetk pean oma sammud anyway sinna seadma ning teades kohalike tavasid, siis vaevalt mind keegi selles aitab. Õnneks ei olndki nii keeruline, kuid väike äpardus juhtus tee peal, nimelt ühel pidurdusel tuli piduritross lahti ja seetõttu muutus üks pidu kasutamatuks. Ma olin üsna mures, sest nüüd pidin hakkama esipidurit kasutama. Tagasi „koju“ jõudes uurisin väheke süsteemi ja selgus, et lisaks sellele, et need pidurid mingid rummi sisesed, on käiguvahetaja juures asuv pidur hoopis esipidur ja teine tagumine pidur – loogika missugune, tavaliselt ikka ühe ratta asjad ühe käe juures a olgu, võib ka sedamini. Seega olin ma seni kasutanud esimest pidurit ja nüüd õpin kasutama tagumist, eks kui tööriistadele näpud taha saan, siis üritan ära parandada.

Eilset teekonda ilmestas ka üks vahejuhtum, kui ma oleks peaaegu mõnusa avarii teinud rattaga, kuna üks tädike, kes tuli paremalt käelt kõrvalteelt, leidis, et kui ta vaatab ainult paremas suunas siis ongi hästi ja sõitis sedasi mulle kenasti ette, õnneks suutsin mööda põigata.

Õhtul sain teada et omanik tähistab pühapäeval oma sünnipäeva, mis tähendab, et tähistamine toimub õigel päeval. (Nüüdsest tähendab omanik seda õige omaniku tütart, kes küll ametlikult oma emalt seal tuba üürib, kuid kuna tema kasutada on elutuba ja aed jne, siis nimetan teda omanikuks ja need harvad juhud, kui ma tema ema pean mainima, siis kirjutan – tõeline omanik). Seega ma nüüd mõtlen, et võiks ju ka midagi talle kinkida, kuid suitsu osta ei taha ja nikotiini plaastrid oleks vast ebaviisakas:P. Peo toimumise fakt selgus siis, kui küsisin luba tema sügavkülma kasutada, kuna üürnike külmikul seda pole, ja pisikese pitsa sinna mahutamine oli parajalt raske tegevus.

Lisaks tegelesin õhtul veel oma magistritööga, kes saavad aru mispärast, need saavad, teised peavad veidi kannatama ja küll ka selgitus tuleb.

Nüüd aga lubatud positiivsete märkide juurde. Hommikul üles tõustes oli tuba üsna jahe, kuid trepist alla minnes tundsin ma, et esik täitsa soe, panin siis käe radika vastu ja oujee, see oli leige. Seega oma tuppa tagasi minnes suutsin ka enda radika veidi leigemaks kruttida, eks õhtul üritan selle sobivaks seadistada. Seega on lootust, et lähipäevadel muutub mu tuba oluliselt kuivemaks :).

Praegused sügisesed ilmad on päris keerukad, sest hommikul väntama hakates on päris karge, kuid maantee peal suudab päike nii palju soojendada, et täitsa palav hakkab, täna polnd tuult ka eriti ja esimest korda oli hommikul siuke päike, et oleks võind päikseprille kanda.

Ja oma äärmiselt hüpliku blogi sissekande lõpuks kirjeldan ma oma tekkinud päevarutiini, mille tõttu ma enam väga ei muretsegi, selle õhtuse neti puudumise pärast. Hommikul ärkan 8 ajal, kuid kindlasti mitte enne (tõsi selle jaoks et siis üles saada, on esimene äratuskell 7.40 ja siis lükkan 10 mintsa kaupa edasi), söön hommikust, väntan tööle, pärast tööd väntan tagasi „koju“, ehk käin poes, teen ja söön õhtust, vaatan ühe filmi, loen veidi ja juba ongi uneaeg. Vaatame kuidas nädalavahetuste sisustamine läheb, kuid tööpäevade pärast ma enam ei muretse väga.