61. Kodutu

Reedesed pildid: http://kodu.ut.ee/~bbliks/field_work2/
Delfi üksikud kaadrid jäävad ootele.

Ilus sügisilm on tagasi ja seega pusa taas kappi pandud. Tunnise ajanihke tõttu saab taas valges tööle minna, kuid tagasi jõuan juba suht pimedas, mistõttu peab mõlemad tuled sisse lülitama. Viimast korda tulin töölt ära prillid kotis. Hämaras on nägemine ikka ekstra vilest ja tipptunnil võib see ohtlikuks muutuda. Kuigi see, et ma sellele „elektrilisele ratastoolile“ külje pealt sisse oleks lajatanud, polnud üldse minu viga. Vähe sellest, et inimesed, kes neid ostavad, ei viitsi ise liigutada, nad ei viitsi ka liiklust jälgida. Vahva mats oleks olnd, enim oleks ilmselt Matu kannatada saanud.

Ohutu liiklemise tagamiseks remontisin täna tööl ka oma tagatuld. Kuigi see sai alles viimati Eestis käies ostetud, siis juba ei funktsioneerinud korralikult. Arvestades seda lüliti disaini, siis pole see ka üldse ime. Täiendasin natuke lülitit, kuid see on ajutine lahendus, mul on juba mõtteid, kuidas püsivalt heaks teha.

Fritz, kes on kontori noorim töötaja, sai täna minuvanuseks. Suurt tähistamist polnud, sest ta leidis, et toob tordi/koogi homme, kui teine ülemus ka tööl. Puänt oli muidugi see, et Steef ei tulegi homme, kuid Fritz ei tea seda veel. Vähemasti saame meie maiustada.

Töö juures olid täna jälle tähtsad külalised, sedavõrd tähtsad, et Marnixil oli ülikond seljas ja lips ees. Mingid Kanada tegelased, kes tegelevad muuhulgas vetikate kasvatamisega ja otsivad Wageningenist kontakte/ideid. Täpselt ma aru ei saanud mille jaoks nad siin on ja miks, kuid ega see minu tööd niikuinii ei puuduta.

Mis ma siin ikka pikalt keerutan, kõiki tänaseid teemasid varjutab üks suur uudis. Maja kus ma elan, müüdi maha, kusjuures ostjate kindel tingimus oli, et ostavad ainult juhul, kui saavad 1. jaanuaril sisse kolida. Seega pean endale siin olemise viimaseks neljaks nädalaks uue elupaiga otsima. Esimese otsinguga võrreldes on mitmeid plusse; Esiteks pole kooli algus ja turg palju rahulikum. Teiseks on mul rohkem aega otsimiseks. Kolmandaks saan ise kohapeal vaatamas käia, mitte lihtsalt läbi neti suhelda. Neljandaks on mul siin juba veidi tutvusi, mistõttu esimese hooga on tekkinud 3 võimalikku varianti, mis homme tõsisema arutluse alla lähevad. Seega kui hästi läheb, siis saan juba homme positiivseid uudiseid rääkida omale elupaiga otsingutest.