68. Tõbised inimesed

Tänane ilm oli eriti rusuv. Juba hommikul oli selge märk, et päev ei saa kerge olema, kui kuskil 45 minutit üritasin mina äratuskella vaigistada ja tema mind üles ajada. Kuigi ärkamiseks läks nõnda kaua aega, jõudsin tööle tavalisest vaid 15 minutit hiljem. Tõele au andes ärkasin ma ka 15-30 minutit pärast tavalist jalgade alla võtmise aega.

Sombususele eelnenud ilusal nädalavahetusel suutis meie ülemus vist soojapügalaid veidi ülehinnata, sest külmetusele viidates ta täna tööle ei jõudnud. Nagu ma kuulen on ka kodused praegu kuidagi tõbised, mis muidugi pahasti, kuid küll üle läheb.

Tööle jõudes tabas mind paras šokk, sest vahepeal oli vist haljastusfirma krundist üle käinud. Kahjuks ei piirdunud nad vaid kuivanud okste lõikamise ja lehtede riisumisega. Et kõik lehed korraga ära viia, otsustati kõik krundil asuvad puud tüveni ära pügada. Võib-olla on tegemist iga-aastase rutiiniga, kuid esialgu näeb küll väga harjumatult avar välja. Rahula ja Ruusmäe kogemustest võin öelda, et selle avardamisega kiputakse tihti liiale minema ja muutumine toimub juba kõleda suunas.

Pärast järjekordset netikatkestust uurisin ka, millal võiks reedel majja toodud kaabel tee meie ruuterisse jõuda. Selgus, et uus internet saabub alles siis, kui ka naabermajas sisse lülitatakse. Kahjuks on sellel hoonel veel tellingud ümber ja siseruumides saavad töötajad vist ehitustehnikaga rallida, mistõttu ei ole sugugi kindel, minu siinoleku ajal üldse netiga midagi muutub. Eelmine nädal tekkinud väär lootus põrmustati kärmelt.

Nädalavahetusel oli tuule suund muutunud, mis tähendas, et suutsin hommikul tööle vändata 28 minutiga. Ametialaselt mitte just väga kordaläinud päeva lõppedes otsustasin trotsida tagasi sõitmisel ebasoodsat tuult ja kätte saada uus edasi-tagasi rekord, mis oli seni 58 minutit (5 korda). Sattusin küll taas ratturite tipptundi, mis tekitas küll omajagu ebameeldivusi, kuid olin siiski 28 minutiga kohal, ehk kokku 56 minutit, mis kajastub tabelis absoluutse rekordina. Vahemärkusena mainin veel ära, et oktoobris olin ratta seljas vaid veidi üle 14 tunni ja kokku 267 km.

Eelmine nädal mõisteti USAs süüdi maailma tuntum relvakaupmees Viktor But, mis meenutas, et mul oli senimaani vaatamata temast insipireeritud film „Lord of War“ või „Sõjajumal“. Väga sobilik film Nicolas Cage'i näitlejaomaduste jaoks. Päris hea film igatahes.

Ja Kadri, mis suhtes peidetud? Ilusti ju näha, kui keegi tähelepaneku teinud.