neljapäev, jaanuar 12, 2012

134. Uus nimi

Eile tekkis väike arutelu nimede kohta, misjärel valisin välja endale hollandipärase nime, mida võiks kasutama hakata näiteks korvpallis mängijanimena. Väljavalituks osutus Pater Maarten, mis tõlkes tähendaks Ülim isa Jumalalt Mars (inglise keeles: Father superior From the god Mars).

Siin korteris on hommikuti üks paras piiksu maania. Valdavalt ärkan ma üles enne, kui mu äratuskell helisema hakkab, sest täpselt samasuguse piiksuga, kui minu äratus, alustab oma tööd mikrolaineahi, kui see seina lükata, lisaks rakendub sama heli ka iga nupuvajutusega. Seega ma tean, millal Anto köögis toimetab, sest Semhar pole veel üles saanud, kui ma tööle lähen. Kokkuvõttes suudan ma hommikul päris mitmeid piikse kuulata, enne jalgade lõplikku alla võtmist.

Nii eile kui täna olid meie lõunased jalutuskäigud üsna kummalised. Täna ei tulnud kaasa ükski neljast õrnema soo esindajaist, seega läks lihtsalt kamp mehi poodi süüa otsima. Eilses seltskonnas oli suhe üks ühele (helistage kähku meie üliaktiivsele võrdõiguslikkuse volinikule, las teeb kuhugi märke, et seda eeskujuks tuua ja siis tänase kohta mulle kirjalik noomitus esitada). Kuivõrd leidsime eile, et viimasel ajal on kole paljude jalutuskäikude sihiks olnud pood, siis nüüd polnud kedagi, kel oleks olnud vajadust sinna minna, mistõttu saime kõndida hoopis teises suunas. Kui naised olid oma poes käimise teemal kaebamise lõpetanud, meenus neile, et kolmapäev on turupäev ja pidimegi otsa ringi keerama. Jõudsime turule kohale ning teise leti juures oli naispere otsusele jõudnud, et neil pole tegelikult ju mitte midagi vaja ja võime tagasi kontorisse kõndida.

Töö juures pakkus täna põnevust valdavalt Paul, kes Arjeni tsirkusepallid võttis ja žonglöörimist harjutas, kuivõrd oli mul üsna igav, siis liitusin temaga, kuniks Fritz tegi märkuse, et kõrval asuva õppehoone ühe klassiruumi õpilased on kõik nina vastu akent ja vahivad meid. Päris palju nalja sai, nad ei lõpetanud vahtimist ka pärast seda, kui neile lehvitasime, lehvitasid vastu ja vaatasid lõbusat vaatemängu edasi.

Niivõrd lõbusalt ei läinud aga ühel rekkamehel, kes suure osa oma laadungist minu koduteele jäävale ringteele poetas, mistõttu tekkisid parajalt pikad ummikud. Minu kohale jõudes oli rekka juba kõrvaltänavas ja kaupa laoti korrektses seisundis autole ümber. Kuigi kaup tundus suht tavaline olevat ja tee ka puhas, siis tegelesid tuletõrjujad aktiivselt tänava pesemisega, ma ei tea kas tegemist oli mingi ohtliku kemikaali või Hollandi liigsete reeglitega, ent 40 minutit hiljem paistsid endiselt mu toa aknast ringteel seisva tuletõrjeauto vilkurid. Kahtlane, väga kahtlane.

Kommentaare ei ole: