151. Viimane sissekanne

Hommikul ärkasin üles ja tundsin, et midagi on väga valesti. Tuli välja, et öösel oli lund sadanud ja temperatuur oli ka veidi langenud, mistõttu maa oli endiselt valge (nuh mingil määral) ning püsis sellisena õhtuni.

Töö juures on valdavalt ikkagi lõpetamisele keskendumine. Ülemus tahtis minuga veel korra pikemalt rääkida, eks ma siis ootasin vaikselt seda ja tegelesin oma võimaliku tulevase artikli andmetega, kuid minuni ta lõpuks ei jõudnudki. Õhtul õllejoomise lõpus teatas ainult, et soovib mulle edu. Selgus, et homme pole kumbagi ülemust tööl, mistõttu saab sellest üks põnev tööpäev olema. Vähemasti saan rahulikult kõik asjad korda seada, pangas käimise lükkasin ka homsesse, sest mu ülekanne Eestisse polnud veel pärastlõunaks läbi tulnud ja ma tahan enne veenduda, et mu raha ikka kohale jõudnud, kui siin kõik lepingud ära lõpetan. Homme igatahes lähen ja tegelen asjaga, kui ülekanne pole läbi läinud, siis ka sellega.

Tuludeklaratsiooni ei saanud ma ära teha, sest nagu ma arvasin, siis maksusoodustuse saamise tõttu on kõik vajalikud numbrid mul valed ja pean ootama kuni uued saan.

Õhtune istumine läks igatahes nii nagu ma plaanisin, kõigil oli lõbus ja pärast ülemuse lahkumist sai veel teda ka veidi (paar tundi) taga räägitud. Eks mul endal ole ka ikkagi väike vabanemine, et sellest kohutusest nüüd lahti saan ja naudin viimaseid päevi nii kus suudan.

Homme siis kõigepealt pangaasjad korda, siis töökaaslastele kook ning seejärel suund Amsterdami. Kodu ei ole enam kaugel.

Nägemist!