148. Mu mõtete arvates pole ma vist ka enam Hollandis

Veidi veel eilsest õhtust. Kuivõrd veetis ka Philipp öö meie juures, siis tekkis probleem, mida õhtuks süüa. Loomulikult otsustasime pitsa tellimise kasuks, kuid Antonella segas vahele, ütles, et pidi niikuinii minu lahkumise puhul ühise söömaaja tegema, et teeb selle siis kohe ära. Kohe oli siis samal õhtul, pärast oma kolleegiga koos tehtud prantsuse keele harjutusi. Kui Semhar trennist tagasi jõudnud, siis ei mallanud ta pastat ära oodata ja tellisime ikka paar pitsat (ega siis ma ei saanud tal üksi kannatada lasta). Kokkuvõttes oli see isegi tark tegu, sest ega seda õhtusööki nii meeletult palju polnud, nii et üks pitsa ja pasta kokku suutsid mu kõhu just parajalt ära täita.

Töö juures oli täna neli sündmust:
1. Loeng „asjadest“ mis teevad veed mitmekesiseks ja optiliselt veel keerukamaks
2. Demonstratsioon pilditöötluse (satelliidi omade) automatiseeritusest
3. Palgapäev (minu jaoks viimane siin)
4. Võrgus üksteise maha löömine (selle aasta esimene, minu jaoks viimane siin)

Koos palgaga saime ka paberid oma eelmise aasta kogutulu ja kogu makstud maksude kohta, mille saame tuludeklaratsioonis esitada. Ülemus soovitas mul Hollandis deklaratsioon ära teha, kuid ma pean temaga sellest pikemalt rääkima, äkki saan esmaspäeval koos temaga ära teha. Igatahes on äkki lootust veidi nendest üüratutest maksukuludest võimalik tagasi saada. Oleks selline positiivne üllatus mõne kuu pärast.

Millestki muust põnevast on keeruline rääkida, sest ma tõepoolest elan kolmapäevases päevas. Hetkel mil kogu mu Hollandi kogemus on lõppenud ja saan uuesti kasulikuks hakata...