Oodatud Eesti õhtu lükkus homsesse, sest Semhar palus mul talle ja Kathrinile õhtusöögiks pastat teha. Et ikka kõigile jaguks, siis ostsin poest rohkem lihakraami kui tavaliselt. Lubasin söögi umbes seitsmeks valmis teha ja kuigi mahtude kasvamise ja panni väiksuse tõttu ei tulnud just perfektne tulemus, siis suutsin asjadega valmis saada kella 19.01-ks. Semharil aga ei õnnestunud kuidagi Kathrinit kätte saada ja lõpuks ta ei tulnudki. Seega loobusin ma Eesti õhtust selle jaoks, et lihtsalt hunnik pastat teha, mis ei tulnud kõige parem. Pettumus...
Ilm oli täitsa masendav, padukas paduka järel, talv lumi suusarajad jne pole õnneks enam kaugel.
Täna lõpetasid radikad jälle töötamise. Semhar siis helistas haldajale vms ja tuli selline vastus: „Me töötame laupäeviti ainult neljani, kuid kell juba kuus läbi.“ Toon siis võrdluseks näite Rootsist, kus olin täiendkoolitusel eraldatud saarel ja hilisõhtul tekkis probleem kanalisatsiooniga. Kuskil kell 2 öösel tuldi paadiga saarele ja tehti asi korda. Rootsis on heaoluühiskond, siin on ühiskond, kus laiska ei tohi segada ja ta peab laiseldes saada hästi ära elatud, kui tublid kannatavad, siis see selleks.
Otepää ülekandeid vaadates häirisid mind Kuuse kommentaarid, kui tublid meie sõitjad ikka olid. Mis tähendab tegi hea etteaste, jäädes oma sõidus viimaseks. Viimase koha suudan mina ka välja sõita...
Niigi harjumatu, et laupäeval eraldi postitus tuleb, seega olge selle vähesegi üle õnnelikud.
pühapäev, jaanuar 22, 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar